Põhimõtteliselt on ki-shiatsuga võimalik tuvastada ja mõjutada enamike kaasaja haiguste algpõhjuseid. Eriti tõhus on ki-shiatsu teraapia krooniliste peavalude, ainevahetushäirete, vereloome probleemide, stressi, unetuse, kurnatuse (näiteks neeru-), liigesehaiguste, lihasvalude (näiteks fibromüalgia), külmade käte-jalgade jms. probleemide puhul. Märgatavaid tulemusi on saavutatud diabeedi-, vererõhu-  ja südameprobleemide korral. Eriliselt tahaks rõhutada ki-shiatsu fenomeni selliste praegusajal laialt levivate probleemide taltsutamisel nagu migreenid, liigesehaigused ja diabeet. 

Järjepidev Ki-shiatsu-teraapia mitte ainult ei leevenda haiguste sümptomeid, vaid omab ka tõhusat profülaktilist toimet organismi tugevdamisel. Praktika on näidanud, et shiatsu teraapias käinud haigestuvad harva viirushaigustesse.

Lääne meditsiini kohaselt rahustab ja leevendab shiatsu-teraapia organismi stressi, mille tõttu paranevad vere- ja lümfiringe, lihaste toonus ning siseorganite funktsioonid, tugevneb immuunsüsteem. Shiatsut soovitatakse üha enamate haiguste raviks.

Ida meditsiini järgi on suur osa haigustest tingitud emotsionaalsest tasakaalutusest tulenevast stressist, mille käigus eluenergia Ki voolamine organismi mõnes osas häirub või isegi katkeb ning seetõttu omakorda kuhjub organismi teistes kohtades. Selle tulemusena ei suuda organism ja elundid teostada oma funktsioone – kohaneda erinevate oludega, toita ja ehitada meie keha.

Ki-shiatsu terapeut tunnetab organismi olukorda ja energia liikumist käte abil. Teraapia käigus määratakse põhielundite energiatase e. töövõime – kogu organismi hetkeseis – , tugevdatakse nõrku ning rahustatakse liigaktviiseid elundeid ja nende energia liikumise kanaleid. Ki-shiatsu eesmärgiks on blokeerunud ja hangunud energia taas liikumapanek, täites „energiaauke“ keha erinevates kohtades. See taastab organismi võime ise ennast tervendada.  Kuna teraapia annab äärmiselt ausa pildi nii patsiendi füüsilisest kui mentaalsest seisundist, võimaldab see seada eesmärke ka eluviiside korrigeerimiseks.

Ki-shiatsu seanss algab ja lõpeb diagnoosiga kõhult ja kestab tavaliselt kuni 80min. Seanss on äärmiselt lõõgastav, mis on ka üheks eesmärgiks. Raviv mõju algab terapeudi esimesest puudutusest. Edasi töötatakse pea-, kaela, selja ning lõpuks käte ja jalgade meridiaanidega. Shiatsu teraapiat tehakse läbi riiete,  seetõttu peaks riietus olema kerge ja mugav. Massaažhilauda ja õlisid ei kasutata. Seansi lõpus toimuva vestluse käigus mõtestatakse terapeudi poolt keha seisnudi kohta saadud info lahti.

Soovitav seansside arv sõltub patsiendist ja tema probleemist. Profülaktilisel eesmärgil soovitatakse shiatsu terapeudi juures käia edaspidi umbes kord kuus, probleemide korral ca kord nädalas. Praktika on kinnitanud ka, et shiatsu seansse võib kombineerida vaheldumisi massaaziga. Sel juhul toimub keha mõjutamine justkui kahes suunas – seest väljapoole (Shiatsu) ja väljast sissepoole (massaaž), mis kiirendab probleemide kõrvaldamist. Oluline on teadvustada, et mõningatest sügavamatest terviseprobleemidest täielikuks paranemiseks kuluv aeg võib olla sama pikk, kui on olnud aeg nende probleemide tekkeks. Nii võib juhtuda, et ravi aega saab mõõta ka aastates. 

Võtmefaktoriks on patsiendi enda elujõud, arusaam oma seisundist ja valmisolek muutusteks.

Ki-shiatsu teraapia ajaloost, ravivõimalustest, koolkondadest ning arengust Eestis leiate põhjalikuma info siit: shiatsu.ee.

2017. aasta sügisest algas ki-shiatsu kutseliste terapeutide koolitus, mida viib läbi Eesti Ki-Shiatsu Instituut.